Mesimuraka kasvatamisel on pikk ajalugu. Juba 1762. aastal kasvatas Karl Linne Upsala Ülikooli Botaanika kateetri aias mesimurakat
Mesimuraka kultiveerimist soodustavad tegurid:
Viljastumine toimub ainult tolmeldajate putukate abil. On uuritud tolmeldajate käitumist ja selle mõju saagikusele. Olulisteks tolmeldajateks on mesilased, kes lendavad piki rida lähimate õite vahel, et vähem raisata energiat.
Foto: Katse Vasula tootmisistandikus (K.Karp)
Erinevad sordid on soovitatav istutada ühte ritta. Reas paigutatakse erinevate sortide taimed vaheldumisi, sest mesilased lendavad piki rida. Tuleb aga arvestada, et mesilased tolmeldavad õisi ainult tuulevaikse ja sooja ilmaga. Seetõttu on suurema istandiku puhul soovitatav istutada vaarikaread vaheldumisi mesimuraka taimede ridadega. Vaarikaread annavad tuulevarju.
Mesimuraka sort 'Pima' on saagikam kui 'Mespi' ja seetõttu on soovitatav istutada kahe 'Pima' taime vahele üks 'Mespi'. Sordiaretuse eesmärgiks ongi leida rohkem saagikaid sorte, et tolmuandja ei vähendaks istanduse saaki. Kui istandik asub kohas, kus looduslikud tolmeldajad puuduvad, tuleb õitsemise ajal tuua mesipuid. Samal ajal on vajalik olla hoolas umbrohutõrje ja reavahede niitmisega, sest mesilased eelistavad mesimurakale hoopis teisi taimi, näiteks võilille või valget ristikut. Tolmeldajad ei lenda vihmase ja külma ilmaga, kuid liiga kuiva ja palava ilmaga ei idane õietolm. Seepärast tuleb istanduse asukohaks valida poolvarjuline koht, kus õhu suhteline niiskustase säiliks kõrgemana.
Soomes on katsetatud mesimuraka kasvatamist vaheldumisi aedvaarikaga. Selgus, et sellises istandikus on kõrgem saagikus, võrreldes avamaaga. Katsetulemuste põhjal on selgunud, et mesimuraka taimed ei talu herbitsiide või taluvad väga halvasti. Väga hästi sobib kilemultš ja seetõttu on ka tootmises levinud kile kasutamine. Istandiku eaks arvatakse neli saagiaastat, seejärel hakkab taimestik taanduma. Suurima saagiga on 2. ja 3. kasvuaasta. Saagid võivad olla 40–60 kg/a (kileta kasvatamisel). Kilega istandike saak on madalam, 6-15 kg/a.
Tolmeldamise probleemidest saagi kujunemisel on järgnev esitlus. (Slaidide vahetamiseks saab kasutada noolega nuppu)
- Saagi eest saab värreldes teiste marjakultuuridega kõrgeimat hinda
- Viljumiseks vajab jahedat suve ja seetõttu on turustada lihtne, sest kasvatamine toimub seni ainult Soomes ja vähesel määral Rootsis
Viljastumine toimub ainult tolmeldajate putukate abil. On uuritud tolmeldajate käitumist ja selle mõju saagikusele. Olulisteks tolmeldajateks on mesilased, kes lendavad piki rida lähimate õite vahel, et vähem raisata energiat.
Foto: Katse Vasula tootmisistandikus (K.Karp)
Erinevad sordid on soovitatav istutada ühte ritta. Reas paigutatakse erinevate sortide taimed vaheldumisi, sest mesilased lendavad piki rida. Tuleb aga arvestada, et mesilased tolmeldavad õisi ainult tuulevaikse ja sooja ilmaga. Seetõttu on suurema istandiku puhul soovitatav istutada vaarikaread vaheldumisi mesimuraka taimede ridadega. Vaarikaread annavad tuulevarju.
Mesimuraka sort 'Pima' on saagikam kui 'Mespi' ja seetõttu on soovitatav istutada kahe 'Pima' taime vahele üks 'Mespi'. Sordiaretuse eesmärgiks ongi leida rohkem saagikaid sorte, et tolmuandja ei vähendaks istanduse saaki. Kui istandik asub kohas, kus looduslikud tolmeldajad puuduvad, tuleb õitsemise ajal tuua mesipuid. Samal ajal on vajalik olla hoolas umbrohutõrje ja reavahede niitmisega, sest mesilased eelistavad mesimurakale hoopis teisi taimi, näiteks võilille või valget ristikut. Tolmeldajad ei lenda vihmase ja külma ilmaga, kuid liiga kuiva ja palava ilmaga ei idane õietolm. Seepärast tuleb istanduse asukohaks valida poolvarjuline koht, kus õhu suhteline niiskustase säiliks kõrgemana.
Soomes on katsetatud mesimuraka kasvatamist vaheldumisi aedvaarikaga. Selgus, et sellises istandikus on kõrgem saagikus, võrreldes avamaaga. Katsetulemuste põhjal on selgunud, et mesimuraka taimed ei talu herbitsiide või taluvad väga halvasti. Väga hästi sobib kilemultš ja seetõttu on ka tootmises levinud kile kasutamine. Istandiku eaks arvatakse neli saagiaastat, seejärel hakkab taimestik taanduma. Suurima saagiga on 2. ja 3. kasvuaasta. Saagid võivad olla 40–60 kg/a (kileta kasvatamisel). Kilega istandike saak on madalam, 6-15 kg/a.
Tolmeldamise probleemidest saagi kujunemisel on järgnev esitlus. (Slaidide vahetamiseks saab kasutada noolega nuppu)
SOOVITUSED ISTANDUSE RAJAMISEL JA HOOLDAMISEL
Istutamine. Istutada võib kevadel maikuus või juunis, kui öökülmad on möödunud. Kevadel istutatud taimedelt võib järgmisel suvel loota arvestatavat saaki. Taimede vaheks on soovitatav jätta 33 cm, seega 3 taime meetrile ja sel juhul kulub hektarile 27 000...30 000 taime. Augud kilesse võib lõigata noaga, kas risti või kolmnurga kujuliselt. Päevas võib üks inimene istutada koos aukude tegemisega ca 1000 taime. Järgmisel ja ka järgnevatel kevadetel on soovitatav auke suuremaks lõigata. Sel juhul võiks soovitada ka suuremat taimede vahet.
Noore istandiku hooldus. Noort istandust on vajalik esimesel suvel rohida 1-2 korda (umbrohi eemaldada kileaukudest). Kastmisvajadus tekib kahenädalase põua korral. Reavahede niitmine.
Kandeealise istanduse hooldus. Vajadusel kastmine ja reavahede niitmine. Kileaukude suurendamine (paar cm iga aasta). Väetamine vastavalt mullaviljakusele.
Saagikoristus. Olenevalt kevadest kestab korje aeg juuli algusest augusti lõpuni. Suurimad on teine ja kolmas korje, hiljem saagikus langeb. Korjatakse alguses kaks korda nädalas ja hiljem üks kord. Üks inimene korjab tunnis keskmiselt 1 ja paremad korjajad 4 kg. Pärast korjamist pannakse marjad kilekottidesse ja 6 t jooksul sügavkülmikusse.
Järgnev esitlus näitab Soome ja Eesti tootmisistandikke ning kasutatud erinevaid kasvatustehnoloogiaid. (Slaidide vahetamiseks kasutada noolega nuppu)
Istutamine. Istutada võib kevadel maikuus või juunis, kui öökülmad on möödunud. Kevadel istutatud taimedelt võib järgmisel suvel loota arvestatavat saaki. Taimede vaheks on soovitatav jätta 33 cm, seega 3 taime meetrile ja sel juhul kulub hektarile 27 000...30 000 taime. Augud kilesse võib lõigata noaga, kas risti või kolmnurga kujuliselt. Päevas võib üks inimene istutada koos aukude tegemisega ca 1000 taime. Järgmisel ja ka järgnevatel kevadetel on soovitatav auke suuremaks lõigata. Sel juhul võiks soovitada ka suuremat taimede vahet.
Noore istandiku hooldus. Noort istandust on vajalik esimesel suvel rohida 1-2 korda (umbrohi eemaldada kileaukudest). Kastmisvajadus tekib kahenädalase põua korral. Reavahede niitmine.
Kandeealise istanduse hooldus. Vajadusel kastmine ja reavahede niitmine. Kileaukude suurendamine (paar cm iga aasta). Väetamine vastavalt mullaviljakusele.
Saagikoristus. Olenevalt kevadest kestab korje aeg juuli algusest augusti lõpuni. Suurimad on teine ja kolmas korje, hiljem saagikus langeb. Korjatakse alguses kaks korda nädalas ja hiljem üks kord. Üks inimene korjab tunnis keskmiselt 1 ja paremad korjajad 4 kg. Pärast korjamist pannakse marjad kilekottidesse ja 6 t jooksul sügavkülmikusse.
Järgnev esitlus näitab Soome ja Eesti tootmisistandikke ning kasutatud erinevaid kasvatustehnoloogiaid. (Slaidide vahetamiseks kasutada noolega nuppu)