Katsed
Katsetöö mesmurakaga algas aianduse osakonnas 1995. aastal, mil koostöös Kuopio ülikooliga rajati esimene katse. Hiljem rajati veel katseistandikke tootmistingimustes kolmes erinevas ettevõttes. Katsetulemuste põhjal on koostatud arvukalt magistritöid ja kaks doktoritööd.
Karp, K. 2001. Agrotehniliste võtete ja sordi mõju mesimuraka (Rubus arcticus) ja aedmaasika (Fragaria x ananassa) taimede kasvule ja saagile. Juhendaja Ph.D. Ao Pae
Vool, E. 2009. Perekonna murakas (Rubus) mõnede liikide saagikus ja viljade kvaliteet. Juhendaja prof. Kadri Karp
Karp, K. 2001. Agrotehniliste võtete ja sordi mõju mesimuraka (Rubus arcticus) ja aedmaasika (Fragaria x ananassa) taimede kasvule ja saagile. Juhendaja Ph.D. Ao Pae
Vool, E. 2009. Perekonna murakas (Rubus) mõnede liikide saagikus ja viljade kvaliteet. Juhendaja prof. Kadri Karp
Agrotehnika. Mesimurakateimed kahjustuvad tihti esimeste öökülmadega. Seetõttu oli vajalik katsetada taimede katmist, et pidurdada varakevadist kasvu. Katse viidi läbi TÜ Vasula tootmisaias. Mesimuraka taimede saagikust määrati 2001. ja 2002. aastal Kambjas vaarika tootmisistandikus. Katses olid vaarikataimede read vaheldumisi mesimuraka ridadega. Mesimuraka õied on isesteriilsed ja saagikus sõltub tolmeldajatest. Seetõttu on oluline uurida ka tolmeldajate käitumist ja selle järgi valida istutusskeem.
Saagi kvaliteet. Mesimuraka saak on tooraineks alkoholitööstuses likööri tootmisel. Jookide tootmisel on peamisteks kvaliteedinõueteks õige küpsusaste, mahla värvus, suhkrute ja hapete sisaldus. Katsetulemuste põhjal selgus, et sordiomadused mõjutavad toodete kvaliteeti ja mesimuraka puhul tuleb veel arvestada kahe sordi koosmõjuga.
Järgnevalt on toodud teadusartiklid, mis kajastavad mesimurakaga tehtud senist katsetööd agrotehnikast ja marjade kvaliteedist.
Saagi kvaliteet. Mesimuraka saak on tooraineks alkoholitööstuses likööri tootmisel. Jookide tootmisel on peamisteks kvaliteedinõueteks õige küpsusaste, mahla värvus, suhkrute ja hapete sisaldus. Katsetulemuste põhjal selgus, et sordiomadused mõjutavad toodete kvaliteeti ja mesimuraka puhul tuleb veel arvestada kahe sordi koosmõjuga.
Järgnevalt on toodud teadusartiklid, mis kajastavad mesimurakaga tehtud senist katsetööd agrotehnikast ja marjade kvaliteedist.
1. Karp, K. Leheväetamise ja põhukatte mõju mesimuraka (Rubus arcticus L.) saagile. 1999. aasta aruanne.
|
|
2. Karp, K., Ueeni, K., Lipping, K., Starast, M. Mesimuraka saagikus. Agronoomia 2004.
|
|
3. Vool, E.; Noormets, M.; Karp, K.; Mänd, M.; Starast, M. (2004). Pollinators and their foraging behaviour in arctic bramble (Rubus arcticus L.) plantantions in Estonia. W. L. Filho ja A. Ubelis (Toim.). Integrative approaches towards sustainability in the Baltic Sea Region (481 - 489).Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften
|
|
4. Vool, E.; Karp, K.; Noormets, M.; Moor, U.; Starast, M. (2009). The productivity and fruit quality of the arctic bramble (Rubus arcticus ssp. arcticus) and hybrid arctic bramble (Rubus arcticus ssp. arcticus x Rubus arcticus ssp. stellatus). Acta Agriculturae Scandinavica, Section B - Plant Soil Science, 59(3), 217 - 224.
|
|
Kasutatud kirjandus
Kokko,H., Kärenlampi,S. 1993. EY-markkinakelpoisten tuotteiden etsiminen ja kehittäminen: Mesimarjan uudet kannat. Raportti vuosina 1990-1992 suoritetuista tutkimuksista. Kuopio, 28.
Reier, Ü, 1982. Murakad. Tln. 157 lk.
Kokko,H., Kärenlampi,S. 1993. EY-markkinakelpoisten tuotteiden etsiminen ja kehittäminen: Mesimarjan uudet kannat. Raportti vuosina 1990-1992 suoritetuista tutkimuksista. Kuopio, 28.
Reier, Ü, 1982. Murakad. Tln. 157 lk.