Probleemid mesimuraka kasvatamisel
Mesimuraka kasvatamisel on oluliseks probleemiks ebajahukaste (Peronospora sparsa). Hübriidide sordid 'Aura' ja 'Astra' on oluliselt haiguskindlamad kui mesimuraka sordid 'Pima' ja 'Mespi'.
Foto: Ebajahukastest nakatunud mesimuraka ja terve hübriidsordi taim (K.Karp)
Foto: Ebajahukastest nakatunud mesimuraka ja terve hübriidsordi taim (K.Karp)
Kahjurid ja haigused
Mesimurakas on istandikes küllalt uus kultuur ja kasvupinnad ning majanduslik tarbimine on samuti väike. Oluliseks haiguseks on ebajahukaste, mis võib vähendada saagikust isegi 80%. Taimekaitse on raskendatud, sest taimed õitsevad ja viljuvad peaaegu kogu suve.
Kirjanduses on käsitletud ka 3 seenhaigust: punarooste, nuirooste ja kollane rooste. Viimane on laialt levinud üle Soome. Haigestunud taime lehed on pealt punasetäpilised, allpool on luubiga nähtavad kollased eospesad.
Looduslike taimede hulgast on vajalik leida vorme, millede vastupanuvõime ebajahukastele ja teistele haigustele oleks suurem. Varasemate uurimuste põhjal võib öelda, et mesimurakale ei tohi anda palju lämmastikväetisi, sest see paneb taime väga jõudsalt kasvama, mis soodustab hahkhallituse levikut. Tihe ja lopsakas kasv soodustab ka teiste haiguste levikut.
Viirused põhjustavad saagi langust. On esinenud arvamusi, et varem kasvatatud sort ´Mesma´ on taandunud viirushaiguste mõjul. Vaarika kääbusviirust leidub looduses kõikjal ja esialgsel arvamusel leidub seda ka 10% vaarikatel. Viirust testiti ka mesimuraka istandikes, kus juuli-augusti saagi korjamisel leiti taimedel haigustunnuseid - lehtede sooned olid kollakad ja taim hakkas kuivama või talvituma. On võimalik, et mõni haige taim loodusest on nakatanud tolmeldajatega. Näiteks 1990. a. suvel leiti Soomes mitmes mesimurakaistanduses laiaulatuslikku taimede hävimist. Mõnel pool hävis isegi 80-90% saagist. Tihti kuivasid marjad enne valmimist ja olid moondunud. Istandikest leiti palju lutikaid ja täisid, kes on ka haiguste levitajaks. Marjadelt leiti ka hahkhallitust.
Ülevaade aianduse osakonna tootmiskatsetes esinenud probleemidest on toodud slaididel.
Kirjanduses on käsitletud ka 3 seenhaigust: punarooste, nuirooste ja kollane rooste. Viimane on laialt levinud üle Soome. Haigestunud taime lehed on pealt punasetäpilised, allpool on luubiga nähtavad kollased eospesad.
Looduslike taimede hulgast on vajalik leida vorme, millede vastupanuvõime ebajahukastele ja teistele haigustele oleks suurem. Varasemate uurimuste põhjal võib öelda, et mesimurakale ei tohi anda palju lämmastikväetisi, sest see paneb taime väga jõudsalt kasvama, mis soodustab hahkhallituse levikut. Tihe ja lopsakas kasv soodustab ka teiste haiguste levikut.
Viirused põhjustavad saagi langust. On esinenud arvamusi, et varem kasvatatud sort ´Mesma´ on taandunud viirushaiguste mõjul. Vaarika kääbusviirust leidub looduses kõikjal ja esialgsel arvamusel leidub seda ka 10% vaarikatel. Viirust testiti ka mesimuraka istandikes, kus juuli-augusti saagi korjamisel leiti taimedel haigustunnuseid - lehtede sooned olid kollakad ja taim hakkas kuivama või talvituma. On võimalik, et mõni haige taim loodusest on nakatanud tolmeldajatega. Näiteks 1990. a. suvel leiti Soomes mitmes mesimurakaistanduses laiaulatuslikku taimede hävimist. Mõnel pool hävis isegi 80-90% saagist. Tihti kuivasid marjad enne valmimist ja olid moondunud. Istandikest leiti palju lutikaid ja täisid, kes on ka haiguste levitajaks. Marjadelt leiti ka hahkhallitust.
Ülevaade aianduse osakonna tootmiskatsetes esinenud probleemidest on toodud slaididel.